teisipäev, 6. august 2013

Võru- ja Setomaal

Meie reisi esimene muuseum - Maanteemuuseum, kus tee elab.

seal sai loomulikult ronida, mida Lissukas ka igal võimalusel tegi

kuku!

väga teistsugune kiik

Ning loomulikult oli seal kõikvõimalikke masinaid kõikvõimalikus vanuses. Kui vähegi võimalik ja lubatud (vaata silti vasakul) proovis Lissukad nad järele.

ontlik neiu

prrõnn prrõnn Sipelgaga (motoroller Muravik)

sai proovida ka kätt kopajuhina, natuke harjutamist ja võib kopanaiseks küll hakata:)

Lissukas mahtus ka loomulikult torusse, mis kaevatakse tee alla

dadaaa, vanas bussis, millega emme tavaliselt Käärikule spordilaagrisse sõitis;)

Lissukas proovib kui kerge (loe:raske) on käsitsi killustikku taguda

loomulikult tuli igale poole ronida


väike tüdruk ja suuuur kopavaator

ka liumägi oli tavapärasest pikem, suutis üllatada ka kogenud mänguväljaku kasutajat:)

sõber Sidiga

nii, see ratas meeldis Lissukale eriti. Vanemad panevad nüüd rahatkoti rauad valmis:)

siin ma käisin 10 aastat tagasi (emme kõhus)

printsess lossitornis

Printsessid loomulikult ka ratsutavad....

...ja poseerivad National Geographicu esikaanel, kui ohustatud liik:)

tornis ( ei mäleta missuguses, vist Meremäe?)

käes on Seto kuningriik - suplus mudatiigis ja söögiks lillad kirsstomatid ning pekk

Võhandu puhkeküla kämping - meie kodu üheks ööks Setomaal

Obinitsa muuseumi ees pingil (NB! sarnane pink on meil ka Sepal nüüd!)

Piusa külastuskeskuses liivaga mängimas

tore puupink, kohe näha ka, mis puuga tegu on

Piusa koopas

Kui õues oli +25 siis koobastes oli +13

Eesti kunstkõrbes Piusal

Ma ei tule siit alla! Lissukas oma uue majaga

Ühes Seto külas

Seto seebiga

Värska muuseumist leidsime imelise peakatte

imeilus!

kitsi taga ajamas